Kuu ammu neist päevist sai Siis kui sa viivuks siit lahkusid vaid Nii oodates möödus siis päevi, öid kolmsada kuuskümmned viis Ei enam ma sinu tõotusi uskuda saa Neis on pooleks tõed ja valed Neid on valus kuulata
Neid sõnumeid saatsid siis Päevi, öid kolmsada kuuskümmend viis Kas teadsid sa, et su puudutust vajasin ma Mitte tuulde öeldud lauseid, mida uskuda ei saa Ei enam ma sinu tõotusi uskuda saa Siis kui siiras pole sa Oleks õigem vaikida
Ei vaenlasteks muutunud me Kuid me vahel on kohutav kraav On kummalgi enese tee Ja armiks saab iga haav
Kas teadsid sa, et su puudutust vajasin ma Mitte tuulde öeldud lauseid Mida uskuda ei saa Ei enam ma sinu tõotusi uskuda saa Siis kui siiras pole sa Oleks õigem vaikida