Päike loojub tasa-tasa.
Meel on must, nii põrnitsen tuba.
Üsna üksi ja tasa-tasa.
Saaks see ometi läbi siin juba!
Järsku aknal on keegi seal,
oleks õnn ja oleks vaid suvi!
Pole seda veel juhtunud eal,
valge lind minus äratab huvi!
Lenda siis, valge tuvi, mu teel!
Lenda siis, vii ära mu soov!
Lenda, kuis pole lennanud veel!
Kuniks naased sa, minust alles on pool.
Ei ma teadnud veel enne, kui päike
värvib seinale viimaseid laike.
Sulen silmad ja hetkega siit
olen paigas, kus õnnelaviin.
Laagritulede aeg on käes,
muinasloos sulle ulatan käe.
Kõik on jälle võimalik,
meile kuulub igavik.
Paha Polly еще тексты
Оценка текста
Статистика страницы на pesni.guru ▼
Просмотров сегодня: 2