Meil kõigil on üks unistus täita Me kõik peame läbi raskuste käima Ja tähtis on et me ümbritsevat hoiame Ja tähtis on et see ei vajuks unustusse
Wild Disease: Mõnikord olen nii mõtlik ja kõik kuidagi mööda läheb rütmist Mõnikord loen ja kuulan oma sõnu ja mõtlen kes kurat need valmis on trükkind Mõnikord ma pole päris ise ja muutun närviliseks Teinekord mõtlen mis kurat see on mis tegi mu niivõrd äkiliseks
Äkki see ongi see, milles nii elan sees Mis juhib mu emotsioone kui keegi on pähe mulle valanud külma vee Mu kodu ja tüübid on mida mu peast ei teisalda Kõik on siin, kõigile toeks, üksteise eest seisavad
Vahel olen seda nii pikalt soovind, kuid polegi lihtsalt proovind Siiani see ikka poob mind, las nüüd kõigini voolab looming Kõik on janused, koos raskustele vastu astume Elu on etendus, kust kummardusega me lahkume
Meil kõigil on üks unistus täita Me kõik peame läbi raskuste käima Ja tähtis on et me ümbritsevat hoiame Ja tähtis on et see ei vajuks unustusse
Mõnikord olen nii mõtlik ja mõtlen mis meist nüüd saab Kuid ütlen nii, olen õppinud mis on jällegi tõusta maast Aga mis pole tehtud veel saab tehtud nüüd, siis rohkem loodan Alati meid topelt oodand, et rohkem usku meisse koondab
Trampides üle me pealt, see andis kõigepealt hoopis hoogu Ja kinnitan väravad neile, kellega kõik selle teieni toonud See, millega siiani tegelend olen, jäänd kuidagi koormaks mällu Kui elus on õige proovida kõike, tirin aga riskid ellu
Ükskõik, kuhu mu tee viib, ükskõik, kui täppi ka tabasin Aga ei unusta tüüpe, ei iial oma koduteed tagasi Tegelt kõik selleks hea, mida viimseni lihvida oleme tahtnud me Et jääks te kõrvu kõlama see kui me siit lahkume
Meil kõigil on üks unistus täita Me kõik peame läbi raskuste käima Ja tähtis on et me ümbritsevat hoiame Ja tähtis on et see ei vajuks unustusse
Mõnikord olen nii mõtlik ja vaatan tõtt oma kuradiga lõplikult Aga nüüd on midagi mul õpikus ja ma eemaldan vana millest olen väheke õppinud Enam ei tea kuhu vaadata, mida ja kui raske edasine kaasata Ja seepärast leidma pean selle, mis äkki hiljem enam pole saadaval
Kuulen, tõukavad tuuled, kaua mul veel õpivad huuled laulma Unustan enda juured, ausalt, aga ma väga suuremat austan Tänane päev on vanem eilne ja nii ma ette ei näinudki Mille kuradi pärast ma lihvisin asjad seekord niivõrd täiuslikuks?
Võtan siit et lisada sinna, lõputult ootan minagi Jooksen edasi-tagasi ja see teinud minuga on midagi
Meil kõigil on üks unistus täita Me kõik peame läbi raskuste käima Ja tähtis on et me ümbritsevat hoiame Ja tähtis on et see ei vajuks unustusse
Ja ikka veel mõtlen neist asjadest ma Ja mitte kunagi ei taha unustada Ja ikka veel mõtlen neist asjadest ma Ja mitte kunagi ei taha unustada Ja ikka veel mõtlen neist asjadest ma Ja mitte kunagi ei taha unustada
Et mis elu toob ja mis elu loob Läbi raskuste tippu me jõuame koos