Käes on ramadan ramadan ramadan ramadan a ma veel sansaaras ja karmalt varastan kõike kokku mida mahub pista tasku puitund näoga tehes popsu kuni saabub pitsatakso olgu õhk või tiine Montesquieust ka lihtsaid mõtteliine on ses miljöös unistustes saaki vallutamas eremiit on tarmukas ja elevil John kui valgustaja Jeremy Ron
soovid nii ilmsed, et meenutavad käsku topeltdoos Topelhertzi, dopamiimi kähku mõtted saaks puhtamaks seljonaja markast ühte auku astumist vahest veel korrata maksaks illusoorsuse lootuses tahaks ko-ko-kohvi kui ma taeva ukse taga nok-nok-nokin lase sisse mees, parem ära pane näkku mul juba küllalt kaua igast raame nähtud ** Tänuvılad kaelas, sest mind õpetand parimad tõnusõnad taeva, kes mind kõnetand harivalt Wu Tangist Lao-zi'ni ja isegi Väike Mü ikka veel peast soe ning see vist päikse süü ** mul on süda ja mõistus, ega kumbki tööta selgesti aga kumb neist siis rohkem kivis kui eterniit etlemist parodeerin joviaalses soovisaates ainsa hipihopparina igas soovis kahtlen vastustest näljasena najatun veel sajal tundel kuni ühel päeval ei kajastu ehk vajadustes vaid meis on midagi enamat, lastes siiralt mind elada takistusradadele selga keeramast
ärge olge normaalsed, see ju sigaigav see mu põhjus peksta biidil pikalt vigast ikka ila mida venitada välja maani ja näha maali peegli taha jäävas kraamis tahan et jääda saaks, mis seisis varem mul ees mida ühes raskustega leidsin arenguteelt kannatan välja ka nälja kui toppab-viivitab väljendusrohkusega dopamiimika