Pok - Pisikesed inimesed | Текст песни

• Тексты песен
• Pok
• Pisikesed inimesed

Kannan koormat hingel justkui moona rindel
püüdes inimeseks jääda nagu Oskar Schindler
ilmas, kus hinnas olla naabrist parem
ei silma tõsiasjadele näkku vaid hargivahet
pohlad need dogmad, kui rüüstel on droogid
püünel hiromandist günekoloogid
iga Robin olla huudis kant, mitte Immanuel
õlul kohtab tühjust nagu kõhud Zimbabwes
võtan tüki Jüri Üdi luuüdist, kui põen kuutõbi
bakhanaalil valangi klaasi, mida kurk õgiks
et püsiksin pinnal mülkas, rütmisid hindan üllalt
pühkisin pinnalt küllalt paljud, kes sündisid külmalt
läbi rütmi siin katsun inimeseks jääda
ja hoolida, kui satub ligimene hätta
tere tulemast mülkasse, kuhu uputasin südame
ära lammuta, vaid ammuta, mida jutustati külades
**
Kohtan pisikesi inimesi ja nende elusid
kes ei otsi kõrbest oaasi
suuri lelusi mitte suuri tegusid
ja skuutrisõit lõpeb kloaagis
**
Läbi arutatud, kokku arvutatud saamisahnus
ravimatu, viis ratsionaalsus Descartes'i ahju
mõistus on põimund protsendiga sõlme ja
ega's moele makstes võlgu tekstid ka kõrveta
venivad rõveda ilana mu isamaal aated
mis ei lase hingata vabalt, piiravad vaadet
hei, sina seal - vaatle! sest just see on point
et muutuks kääbusparadigmad nagu Lev Tolstoil
ma tulen Pärnust nagu rentslimiljonär
sest kui vaimsus närbub, mu's kerkib visionäär
hiphopi misjonär, kes sulnist kõla peab saama
iga rea haaval ussisõnad vean kaasa
reaalsustaju kõndima kui Johhnie Walker vii
too tagasi ajad, mil juured olid tootemiks
mu koorem siin ilmas laineid kinni püüda
mille sagedus on vanem kui antiigi lüüral

Pok еще тексты