Aeg on raha, aga raha mul ei ole, Aega on, kuid alati jääb väheks. Oleks halb, jah, tõesti oleks kole, Kui meist mõni äkki vastupäeva läheks. Jätaks kõik, mis nimetatud iluks, Jätaks söömata ja joomata, ent kuniks Jätkuks jõudu selleks uskumatuks meluks, Viinaraha ikka möödujatelt luniks.
Viin on ainus ju, mis raha eest võid saada, Kartmata, et tehtud kulutus. Ajurakkudega maksad sellel laadal, Kukub meelest eksistentsi tulutus. Aga varandus, mis pakitult on kapis, Kattub viimaks ikka tolmukihiga. Kui sa pühapäeval sõpradega klapid, Tüütad jumalat liig pika pihiga.
Kraabi enda poole küüntega ja palu, Et su jumal sind ei jätaks maha. Ära unusta ka oma hingevalu, Kuni lõpuks jõuad kõrge plangu taha. Nagu minagi, ent põhjus on sul teine, Kaine arvestus ja range distsipliin. Keisri pidusöök ja sandi õhtueine Ühes lauas üles lähvad siin.