Üks sõna see põleb me keelel Kui elu teeb südame täis See sõna on hüva me meelest Hällist hauani kaasas meil käib Sel sõnal on kodune kõla Tal saba ja sarved ja pää Ütled kurat ja sirguvad õlad Ja tuju on korraga hää
Las olla see sõna küll kare Kus naljaga pooleks on raev Ses sõnas on parresed tared Isaisade veri ja vaev Sel sõnal on kodune kõla Tal saba ja sarved ja pää Ütled kurat ja sirguvad õlad Ja tuju on korraga hää
See sõna kord vaigistab mure Kord sulatab südamest jää Selle sõnaga huulil ma suren See sõna mu meelest on hää See sõna veel pärast mind kõlab Ja kauaks veel kõlama jääb Ainult kurat võib maksta need võlad Mis Maarjamaal maksmata jäänd