Miski ikka veel Häirib mind mu seest Ammu teisel teel Kuid ikka meeles see
Arusaamatu, siiski kõik on veel nagu raamatus,läksid lahku meie teed
Mulle näib see tee ei lõppe iialgi Aastad läind, kuid sinust mõtlen siiani Meelde tulevad hetked meelde tuleb kõik Meie ühised retked, meie öine sõit
Su käte vahel uinusin, mul meeles veel Pole ära ununend, kuidas üksteist hoidsime
Tuli sügis ja tuuled, päike loojumas Vihmas karjusin, sind armastan
Miski ikka veel Häirib mind mu seest Ammu teisel teel Kuid ikka meeles see
Arusaamatu, siiski kõik on veel Nagu raamatus, läksid lahku meie teed
Nüüd mul on uus elu, ja mul on kallim ka Olen õppinud selle kõigega nüüd leppima Olen leppind et ei ei enam näe ma sind Kuigi sinust mul puudust jääb tundma hing
Iga päev ma palun, et sind unustaks Seda ei saa teha, kuigi tahaksin ma Teist sinusarnast on leida raske ja Ma tean elu lõpuni sind Armastan
Aastad mööda on läind, ma küsin tere kuidas läheb ma kirjutasin kirja ja see aega võttis vähe fotoalbumis sorisin kui ajugeenius ning üles leidsin pildid ja mulle kõik jälle meenus sa olid osa minu elust sa oled minu ajalugu vahest meenutan ja mäletan ja mäletan ja kassin kuidas õhtuti su juukseid sai aeatud sassi kui patjadest onni tegime muusika lainel no selge on see et me polnud päris kained teised pittu läksid meie proovisime koka kunsti söök ei tulnud hästi välja, ausalt öeldes läks see putsi mäletad kuidas sa mind öösel koju kantseldasid ja siis läksid kiima nagu räige seksimasin järgnes tüli ja kaklus lõpuks ära leppisime pärast seda tärkas kirg me ööläbi keppisime sülitasid ja kraapisid et oleks naise võim rahulolu väljendades mulle küüned selga lõid seisime teineteise eest, sest meil nii oli kombeks lubasime üksteisele et meil tuleb parem hommne see tulematta jäi sest sügis tõi tuuled viis armastuse suure ja lahutas huuled ja kui sa kuuled pühi pisarad ning naeratus tee ja tea et see kõik on mul ikka meeles veel