Kuhugi on kadunud usk ja unustus, sinu kaunid hääled, raagus sõnad suus sinu suu ja silmad üle sügise -- kes nüüd lumimarjadele köidab aseme. Kelles on su silmadele tekiks härmatis unelook su ümber tuulekandleviis kuhugi on kadunud usk ja unustus.
ref: Unustuste usku aga kui sa mäletad, siis su juurde tulen läbi sügise või lumimarjamaa suhu võtan sinu raagus sõnad suust, asemele heidame siis lumimarjapuust.