Salaja möödume tähtedest nende teel, et ei peaks tegema selgeks, kuhu sammume, mida ootame. Kas ennast kohal sa tunned?
No mis sa stressad, võta vabalt - mine metsa hinga värsket õhku ja siis turguta oma kesta. Vaid nii jääme kestma, ainult terved inimesed või lähme lõhki kui kogu aeg me viriseme.
Võib tunne olla nii hea, et õnne tundma sa peaks, kuid sa ei taipa seda tähele panna. On maailm avatud ees, sa võta kätte ja tee kõik, mis sa suudad, et rahul olla.
Sul öelda palju on veel, sa tunne, hõlju teel, mis võib kõik sul ette kanda ning seda me ei mõista ja seda me ei näe, et tänavatel kõnnivad katkised inimesed.
Lendab salaja lind, kuhu viiks ta mind, kui endale saaks ma tiivad? Kuid lastes vabaks end ees on edulend, kui suudad olla sel saatjaks.
Me tahame nii palju, sest meil on liiga vähe, meil on liiga palju mõtteid, mis ei mahu pähe. Võta vabalt ja lase nüüd minna, las kõik need teised katkised inimesed tunnevad selle hinda.
Kui sul ei ole kuhugi minna, leia oma enda rada, tunne ennast uhkena igal käigul, ära kuula jama, mida sulle määritakse - lase sellest lahti ja siis sa leiad selle, mida uskuda ja mida tahtsid.