Videvik jälle ust nüüd paotab pea saabub öö siniseid varje maale laotab taas pilvevöö ning kaugelt teelt nii raugelt kuulen sinu häält ja sulgub me ümber hämar öö.
Virvendab viimseid valguskiiri ning vaibub tuul kardinad katmas silmapiiri poeb peitu kuu ma hetki loen mu kallis peagi oled siin ja sulgub me ümber hämar öö.
Siis, kui mu ümber on su käed ning me kui varjud maas ma joobun taas nii kõik see kordub iga päev ning õnn meil püsib kuum ja ikka uus.
Videvik ühte seob me pilgud kõik hõõgub neis sädemevihma silmis vilgub on lootus meis ma ootan purpurtundi, käes on kohe see ja sulgub me ümber hämar öö.