Must asfalt hõõgub teel pikk sõit veel ootab ees sind kaugelt ma näen peatun, tõstsid käe su pea mu õlal puhkab jälgid mind õrnalt sa kuid silmist loen, uu, teesklus.
Üksik paik me ümber on öö sa soovid saada kõik ning ootus vaikselt närve sööb ei anna lootust sul ma sest su sõnad on vale su simist loen, uu, teesklus
Siis äkki suudled mind ning mõistus kaob kõik pinged maas mul mootor sees vaid taob silmis teesklust märkan taastub aeg ja ruum on su suudlus kui jää kuigi pilk on kuum.
Koju jõudes maja ees istud autos kaua soovid olla veel rohkem sa ei nõua sul võin öelda vaid tõtt kõik su sõnad on vale su silmist loen uu teesklus.