On rong nüüd teel, suits on must kui lein. Nii mõru on meel nagu käärind vein. Ja kuigi peos sinu sõrmi aiman. On rong nüüd teel, pikk teekond ees.
Lõppenud on siis viimaks peatükk see. Nüüd jätan kodu ja raudne tee mind viib ja tean, ei tagasi ma pöördu. On rong nüüd teel, pikk teekond ees. ... Üks kindel sein on me vahel nüüd. Vihkamisest tehtud ja küllalt süüd on sinul selles siin ei miski aita On rong nüüd teel, pikk teekond ees.
Tagasi küll ei ühtki lehte ma iialgi pööra ja ongi hea Ka raudteerööpad viivad ühes suunas Rong on ikka teel, rong on ikka teel