Täna näen sind saju igavas hallis naer üksainus hääletu lein kuid ole nii nagu alati, kallis et hinges kääriks suveöövein.
Iial sa ju pole vaikinud kaua aknast lendu läks vaid päevalind mul tuba soe, ma katan tunnetelaua ja ootan sind, ootan sind.
Varjata head ei saa sõnad ju midagi meis ei muuda kuulen su mõtteid ma maski alt sind leida suudan.
Ole see, kes olid alati enne enda ümber õiteks sulata jää mis loeb su pilk kui on süda täis õnne ei öösel keegi vikerkaart näe loojuv päev pillab päikese vette jaanalind võib liivas hoida pead kuid ära müüre lao sa rõõmude ette mis kasu on neist, ma ei tea.