Väike Eestimaa, kodu igatsus on kõige suurem ootus, ma tean ! Väike Eestimaa, sinu lauludes on tugevus ja lootus, ma tean ! Neid on viinud kaugele, üle laante, põldude, tuulte, hoovuse. Väike Eestimaa, sinu päikse võtsin tookord minnes kaasa, head teed !
Läed siis, kui haavatud hing, tagasi ei vaata kunagi, kui pöördumas aeg, lubad siia naasta.
Laul, see on rändamas te poole, meie laul, teid koju ootab kaugelt teelt ! Kõlab hääl üle põldude ja laante viib ta tee, ka sinu leiab ülesse !
Väike Eestimaa, sinu külades jääb elama uus lootus, sa tead ! Läeb aeg ja aastad me ees, nii me võõraks jääme koduteel, kuid oodates teab, et me taaskord näeme !
Laul, see on rändamas te poole, meie laul, teid koju ootab kaugelt teelt ! Kõlab hääl üle põldude ja laante viib ta tee, ka sinu leiab ülesse !
Laul, see on rändamas te poole, meie laul, teid koju ootab kaugelt teelt ! Kõlab hääl üle põldude ja laante viib ta tee, ka sinu leiab ülesse !
Laul, see on rändamas te poole, meie laul, teid koju ootab kaugelt teelt ! Kõlab hääl üle põldude ja laante viib ta tee, ka sinu leiab ülesse !
Väike Eestimaa, sinu külades jääb elama uus lootus, sa tead !