Valge Mac'i ekraan segaselt virvendab topelt kohvi ja suits läheb kolmas ring.
Täna töölt poole pealt tundub lahkuma pean see miski nagu sunniks mind.
Päike kõrvetab maad, karjub autosignaal, elu linnadžunglis on kiire ja julm.
Välja sõitma siit pean, enne viite kui veab, saan ummikutest mööda ja siis tuld!
Lõpuks käes on aeg, ma süümepiinadeta gaasi vajutan, et kaduda. Minema siit, et kohale jõuaksin.
Ref: Suve valgeimal ööl pole tahtmist tähti mul lugeda. Suve valgeimal ööl, nii palju on ahvatlusi, et patt oleks magada. Suve valgeimal ööl, ei kehti keelud ja reeglid, mis võiksid segada. Suve valgeimal ööl, on nii kuradi valusalt kurb, et seisma pean siin üksinda.
Sinuta. Seisan üksinda. Selles öös üksinda.
Udusel järveveel tundub seisab mu ees kaunis viirastus ja mõned mälestused, korraga põgeneb tume vari mu eest ja siis paadisillalt vette libiseb.
Lõpuks käes on aeg ma süümepiinadeta ennast vabastan, et saaksid kaduda, minema siit, ja üksi mind jätaksid.
Ref: Suve valgeimal ööl pole tahtmist tähti mul lugeda. Suve valgeimal ööl, nii palju on ahvatlusi, et patt oleks magada. Suve valgeimal ööl, ei kehti keelud ja reeglid, mis võiksid segada. Suve valgeimal ööl, on nii kuradi valusalt kurb, et seisma pean siin üksinda