Meil kõigil on olnud aegu, kui veel nii täpselt ei tea ja enne aru ei saa kui on läind, see mis on hea ma enne sind ei oleks uskunud et päriselt, võib olla nii ma sinu pärast sõidaksin, kasvõi maailma otsa
Varbad liivas, vaadates kuud su lahtiseid juukseid, lennutab tuul siin pilvede all pole vajagi midagi muuud su rebitud teksad ja õhuke pluus on ihule kleepund, sest pisut on kuum loodan vaid et viibid hommikutund
mis saatusel varuks on meile, sel teel me täpselt ei tea kas killud toovadki õnne, kui jah kas halba või head siin mererannal soojast suveööst me võtame, kõik mis võtta on ma luban kanda kätel sind kasvõi maailma otsa
Varbad liivas, vaadates kuud su lahtiseid juukseid, lennutab tuul siin pilvede all pole vajagi midagi muuud su rebitud teksad ja õhuke pluus on ihule kleepund, sest pisut on kuum loodan vaid et viibid hommikutund
Varbad liivas, vaadates kuud su lahtiseid juukseid, lennutab tuul siin pilvede all pole vajagi midagi muuud su rebitud teksad ja õhuke pluus on ihule kleepund, sest pisut on kuum loodan vaid et viibid hommikutund