kirjutan endale mõned read tuule käes neid riimideks sean nii tükike minust jääb valgele liivale maas kirjutan mida nõuab mu hing kirjutan et armastan sind et tunnen sust puudust ja et sinuta olla ei saa
AEG LOOBIB LAINETEGA KIVE PÄEV SÕUAB MÖÖDA TAEVAKAART NÕEL TORGIB IHUSSE SU NIME ET IGAL POOL SIND KAASAS KANDA SAAKS
ootaja kõike teistmoodi näeb ootajal testest pikem on päev kuigi mõistus ja süda sinu poole vist juba on teel asjadest millest räägitud sai kõik see aeg mis meil vahele jäi selle kuhjaga tasa käsi südamel luban ma teen