on elu kummaline ta imeb isemoodi kord ärkad üles kraavis kord ärkad võõras voodis löön vahest rinna ette ja vahest tunnen häbi kas nutaks silmad välja või näriks kõri läbi
ma tihti õigel ajal võin olla õiges kohas võin öelda et mu hing ei saa olla päris puhas ja need kes valgust näevad nad kõik on minu varjus ma kuningaks saan päeval ja öösel olen kerjus
tule mu juurde kallis ja hoia mind täna tule mu juurde kallis võtame mis võtta annab
mis mõte teha plaane ja räigelt rabeleda kui keegi kadetseb ja kui keegi plaanib sõda miks mitte armastada ja ennast ohvriks tuua miks mitte nautida ja üks peeker tühjaks juua
ei tea mis kraabib hinge miks neelan valu alla on vale päev mul ilmselt või lihtsalt paha olla on elu kummaline ja vahel päris raske kuid ilma selleta vist lämbuks igavusse
ma tean mis oleks lihtne, mis oleks hea ballaadi õnnetusest tegema peaks kuid õnneks paranen ma su võluväel küll sa näed