See kõik on meeles nagu eilne päev, ma sulen silmad ja sind jälle näen koolitrepist alla tulemas. Seisad, nagu oleks imet näinud, kuigi aastad on sest mööda läinud, sest tundmusest ma lahti ma ei saa.
refr:
Murtud tiibadega lennata ei saa öö saab otsa nii kui nii ja lõhub unelmad ja ühel päeval siis sa märkad, et sellest unest eal ei ärka. Nõusid pestes nutad tasa vanu aegu tagasi ei saa. Ja ühel päval siis sa märkad et kevad sinus eal ei tärka pime prints sind kaasa viis ja oma lossitorni lukustas.
Kus on su jumal kui sa teda palud? Kus on su kaitsja, kui su hing on valus? Miljon aastat suudad vaikida. Su prints on baaris sõpradega sa mõtled: kurat võtaks teda... ja akna alla istud ootama.
refr:
Murtud tiibadega ...
Ta omab sind, ta piinab sind, Ta neelab sind, ta võtab sind, ta murrab sind.