Hoiatusest hoolimata Püüan ikka minna edasi Üle laia viljapõllu Kuni jõuan kuristikuni Mingi tume deemon pole Lasknud juba aastaid magada Tuuletõmbust vältida saab Vaid kui uksed aknad sulgeda
Kurbust kisun enda peale Nagu suletekki külmal ööl Mõtted kaugustesse lendavad Ja laskuvad su kleidivööl Viljapõld ja paljas ihu Kuristiku serval seisan ma Kiusatusest loobuda ei suuda Lasen voolul vedada
Kas veel mäletad Seda viljapõldu suve alguses Kas veel mäletad Kas mu jaoks on ruumi veel su südames
Oma hinge sinu jalge ette Mõtlematul laotasin Kõik see oli meelepete Taipasin kui silmad avasin Selleks hetkeks üle astund Kuristiku servast olin ma Päeva lõpuks aga ei õpetanudki mind Sa lendama
Kas veel mäletad SEDA VILJAPÕLDU SUVE ALGUSES KAS VEEL MÄLETAD KAS MU JAOKS ON RUUMI VEEL SU SÜDAMES
KUI MINNAKSE SIIS ÜKSINDA JA TAGASI EI VAADATA JA KUIGI SEE SUVINE PÄEV OLI PIKK KUIRISTIK OOTAB MIND KURISTIK KUTSUB MIND KURISTIK TAHAB MIND KURISTIK KUTSUB MIND