lapsest saati olin sõnakuulmatu ja könn ja sa ei uskund mind polnud tahtmistki keeldudest ei hoolind selle varuks oli tönn ma polnud 'wunderkind' polnud tahtmistki
koolist tulles huvitas mind hoopis miski muu kui see et näha sind veidi aitakski valetasin kõike kokku nii et suitses suu ja sa ei uskund mind vaid minu kahtesi hommikuti üles ei tõus't kaklemistest katkine lõust suitsu tehes ringi käis viin tatid viltu laulsime nii
ärge tapke mu ema ... ärge tapke mu emakest head
ühel öösel nägin unes jälki võõrast meest ta küsis perenaist ütles nimegi nime ma ei mäleta kuid miski ütles seest vist sisemine vaist pole aimugi küsis kus on ehted ja kuld või muidu kergeks emale saab muld ütlesin et seda ei tea ütlesin et ema on hea