Nüüd viimse marsilauluga on viimne põlvkond teel ja mina tahan tantsida ma tantsiks veel ja veel Ses tantsuhoos mu silmist kaob nii ropp kui elegants sest lahendus on ainult kaos ja hullumeelne tants
See muusika mind peibutab ma tahan tantsida kui musta plagu heilutab mu arm Anarhia
ja silmist sihkab sädemeid ja lavalt langeb tuld ja puhkusele kutsub meid kord niiske jahe muld End olematuks tantsin ma see ongi ülim püüd teeb naeratav Anarhia mu enda omaks nüüd
See muusika mind peibutab...
Ses tantsus peitub väljapääs sest musast algab kõik nüüd tantsin sest mu aeg on käes on enda üle võit ja see mis kaasa kisub mind on haaramatu hääl on ainult elu tantsu hind ma maksan kergel käel