igiammu rippus taevas maja nagu hõbe tähekandle kauneid viise katuseni täis kuni ükskord külmal õhtul kergemeelne õde salamisi seitse korda maa peal ära käis
REF: nüüd on seitsmendas taevas valu ja vaeva kadedust, kõrkust ja kurjust ja tõsine tõde ja vallatu õde on surmapattudest purjus ei kuu enam mängi, ta jäätunud sängis on öökandle katkenud keeled ja vaikus ja nääpsuke õde ei tea, kus tõde ja taevas taganeb meelest - haihtus
igiammu rippus taevas haprast klaasist maja maja kõrval oli tänav klaasist pink ja puu majarahva jalad jätsid taeva kirka raja tähekannelt mängis igal öösel kaval kuu
seitsmendasse taeva tiris seitse surmapattu vallatu ja tuleohtlik tähenäoga neid tähekandle vaikimine nüüd on vaibumatu purjus tõde otsib taevas tavalisi teid