Ma sõidan mööda maanteed laia videviku eel Ja taevas veripunane on valgustamas teed. Mis siis, et vihmast lombid teel, mis pritsimas on vett Mu ratas tuliuus on veel ,ei tule maha kett. Mu püksisäär on kääritud ja jalad väntavad. On laagrid hästi määritud ja kiirelt möödub maa Ja nikeldatud leistang punast taevast peegeldab Nii kiirusega tuul mul hellalt juukseid silitab.
Nüüd lendan kurvi, nagu nool, on kummikrigin teel Ma juhin oskuslikult, karmilt, ohtu pole veel Ja maanteel serval valged postid mööduvad must reas Ei segadusse sattu ma, mul tee on hästi peas. Ja pimeduse saabudes ei nukraks kisu meel: Ma dünamo nüüd käivitan: on valgustatud tee Ma veeren ikka edasi, ka kiirus suureneb On sooviks sõita kaugele, mul lõputu on tee!