Üks roos nõmmeliival nüüd õitseb, ma tean, Kas teed sinna viivad, kuid minema pean. Me unelmad sinna ta suvekuul tõi, Nüüd koos saame minna, seal tantsida võin Taas rooside valssi, mis suhted kord lõi.
Nüüd õitseb ta suvel ja sügisel ka, Kui talv kätte tuleb, võib puhkeda taas. Lootust ta toidab ja unelmaid loob Kui armastus loidab, siis õnne ta toob, Et eal ta ei närbuks, on me ainuke soov.
Vahel maailm jääb halliks, nii olema peab, Aga see, mis meil kallis, teeb kõik jälle heaks. Kõik me ümber jääb ikka kui aastate eest, Võid teed käia pikka, kuid valss meeles veel, Kõik hingelt on rikkad, kel arm näitab teed.
Vahel maailm jääb.......
Kõik me ümber jääb ikka kui aastate eest, Võid teed käia pikka, kuid valss meeles veel, Kõik hingelt on rikkad, kel arm näitab teed.