Ollala, ollala, ollala, Olla ühele truu küll ei saa, Sest nii palju on neide mu teel, Kes on kuumemast kuumemad veel. Ollala, ollala, ollala, Kuidas mööda siis vaadata saan, Mõni neid mulle külge ju lööb, Mõni himura pilguga sööb.
Naine ja ühine säng, Puudub seal veetlev juhustemäng. Olla võib mõni küll truu, Aga mind elus huvitab muu. Mind seiklus viib taas uude linna, Kus tutvusi loon iga päev.
Ollala, ollala, ollala, Olla ühele truu küll ei saa, Sest nii palju on neide mu teel, Kes on kuumemast kuumemad veel. Sest nii palju on neide mu teel, Kes on kuumemast kuumemad veel.
Juhuse puudus on see, Mis meid ühele kuuluvaks teeb. Kui saabub võimalus vaid, Peagi näed, mis su vannetest sai. Ehk kunagi leian ka selle, Kes viimaks taltsutab mind.
Ollala, ollala, ollala, Olla ühele truu küll ei saa, Sest nii palju on neide mu teel, Kes on kuumemast kuumemad veel. Ollala, ollala, ollala, Kuidas mööda siis vaadata saan, Mõni neid mulle külge ju lööb, Mõni himura pilguga sööb.