üks maja laguneb üksilduses vanad aknad ja uks on vildakas ees laual päevikust rebitud read pimedamat ööd pole näinud eal tagatoas närtsind lillega vaas lahtinööbitud kleit on voodi ees maas tüdruk teki all liikumatu loodab saada päästetud
kui need seinad suudaks rääkida nad pajataks nii mõnegi loo
Eliise hääl kõlab ainult mu mõtetes nii iga päev aina loodan, et rutates kaunid sõnad suult minuni võiks tuul tuua hommikul ja siis vastuse saadan üle vee oma armsale Eliisele
peeglis virvendab möödunud aeg polnud muresid ja kui puudus vaev kaunid hetked mis sidusid meid kui ehted tolmund sest keegi ei kanna neid kapiuksed on hingedelt maas seisab kell vaid tuhk on kaminas läbi öö kostab huntide hääl ja siis kõik nii vaikseks jääb
Eliise hääl kõlab ainult mu mõtetes nii iga päev aina loodan, et rutates kaunid sõnad suult minuni võiks tuul tuua hommikul ja siis vastuse saadan üle vee oma armsale Eliisele
Eliise hääl kõlab ainult mu mõtetes nii iga päev aina loodan, et rutates kaunid sõnad suult minuni võiks tuul tuua hommikul ja siis vastuse saadan üle vee oma armsale Eliisele