nägin imelikku und oli talv kuid polnud lund vaid sadu lõkkeid kauges kumas süttis algas öine tund kummardusin ja mu ees sa peegeldusid vees ja liiga kaua ma end panin uskuma mida polnudki mu sees
kunagi kuulsin sind muretult naermas ehk on veel lootust ehk on veel aega tule minuga kaasa lendame koos üle tumeda taeva
enda teha meie teod meid ainult õhk me vahel seob sind tunnen rohkem kui iial varem kui kustub küünal su peos pärast pole enam meid ei ole jah-i ega ei-d kuid siiski tahaksin sind võtta kaasa siis mööda teadmata teid
kunagi kuulsin sind muretult naermas ehk on veel lootust ehk on veel aega tule minuga kaasa lendame koos üle tumeda taeva
tule minuga kaasa lendame koos üle tumeda taeva
kunagi kuulsin sind muretult naermas ehk on veel lootust ehk on veel aega tule minuga kaasa lendame koos üle tumeda taeva