Ultramelanhool - Talvehommik | Текст песни

• Тексты песен
• Ultramelanhool
• Talvehommik

Ärka, ringuta, pimedus hajub,
jääb ainult lumi, sa vaatad aknast
kogu maailma härmasel linnal
sillerdav päikene pimestab silmi.

Ärka, ringuta, vaata su seinal
jookseb su elu, ta meenutab filmi,
mis lõppude-lõpuks lõpputiitrideks
on kõigest hoolimata hüpris ilus.

Ärka, ringuta, lumehelbed on
peatund sa tead, nad sulavad sinus
sest sina oled soe, su kohver on pakitud,
su mustadest kinnastest said käpikud.

On talvehommik, aeg kohvitassi taga uueks sündida,
On talvehommik, aeg kohvitassi taga uueks sündida,
On talvehommik, aeg kohvitassi taga uueks sündida,
On talvehommik, aeg kohvitassi taga uueks sündida.

Vaata seal kuskil, suhkru ja rohke koore,
vahelt paistab, ei keegi muu, kui sina ise.
Ja keegi kelle nimi on mõnikord jumal.

Ultramelanhool еще тексты