Seal metsaserval väikses majas, kus elasid mu vanemad, seal metsaserval väikses majas on pesa teinud punased. Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled me metsavennad oleme, ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled me metsavennad eestlased. Ning meil ei ole senti raha, me peame metsas elama ja me ei saa, ei või, ei taha, ei taha tiblat teenida. Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled me metsavennad oleme, ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled me metsavennad eestlased. Ja sinu sõstramustad silmad ei iial-iial unune, sest sinu sõstramustad silmad on võitnud minu südame. Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled me metsavennad oleme, ai tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled me metsavennad eestlased. Ja oma lippu sini-musta-valget me ikka au sees hoiame ja koidikul siis selgitame kes meist on õige eestlane. Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled me metsavennad oleme, ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled me metsavennad eestlased.