Kord võitles Lõuna-Venemaal kaugel Doni steppides üks vapper Eesti pataljon. lauldes laulu Kuradist.
meid paisati itta, kord läände, kõikjal seisime kaljudena ja Neveli sood ja Tšerkassid ei iial neid unusta saa.
Ref: Rünnakrelvade terases, tules, kõlab leekides Kuradi naer – hah-hah-haa! sirgub vabadusidu, ei murta neid ridu, kes Eesti eest annavad kõik.
Aeg sangarid kord unustab ja tandrid tasandab. Ja surnupealuu sõdureist vaid tuul veel jutustab. Teed tagasi meie jaoks pole ehk küll häving on silmade ees. Vaba Eesti eest palju ei oleks kui langeb meist viimnegi mees.
Ref.: Rünnakrelvade terases, tules, kõlab leekides Kuradi naer, hah-hah-haa! sirgub vabadusidu ei murta neid ridu, kes Eesti eest andnud on kõik.