Korbekuumuses liiva Lendab kui jaakulma lund Oo peagi laotamas tiivad Randajaid saatmas vaid tuul
See on tee Nad randavad nii paevast paeva See on tee Nad randavad siis ajast aega See on tee Ta nahtamatu rajana kulgeb Nende ees Ta ootab kui riskida julged
Kulmunud hingi vaid saadab Kuuvalgus, varje neist loob Paikesekiirena sooja Hommik taas endaga toob
See on tee Nad randavad nii paevast paeva See on tee Nad randavad siis ajast aega See on tee Ta nahtamatu rajana kulgeb Nende ees Ta ootab kui riskida julged
Nad randavad nii paevast paeva Nad randavad siis ajast aega Ta nahtamatu rajana kulgeb Ta ootab kui riskida julged
Ule magede taevasse kaigub haal
See on tee Nad randavad nii paevast paeva See on tee Nad randavad siis ajast aega See on tee Ta nahtamatu rajana kulgeb Nende ees Ta ootab kui riskida julged
Там, где вихрем песчинки С ветром по горлу, как лёд, Крыльями зной выстужая, Страннику ночь пропоёт:
Это путь – проложен следами в пустыне. Это путь – сквозь время, дыша только пылью. Это путь – пешком по невидимым рельсам. Это путь – нельзя оставаться на месте.
Там, где странников души Тонут в зыбучей ночи, В утро, как судно до суши, В утро сквозь холод бреди.