Minu Eestimaa püsib minus ta põldude ristiku lõhn Minu Eestimaa püsib minus ta keel ja ta kodune õhk Minu Eestimaa püsib minus ta kutset ma eneses kuulen Minu Eestimaa püsib minus ja kestab mu kasinas luules Veel rahu toob kuuskede kohin ja kurvaks teeb kaskede lein Veel haljendab koplites rohi ja väriseb maarjahein Veel järvedel ehapunas partide igatsev hüüd Ning päikese kustuvas kumas endal kui tunneksin süüd Minu Eestimaa püsib minus ta põldude ristiku lõhn Minu Eestimaa püsib minus ta keel ja ta kodune õhk Minu Eestimaa püsib minus ta kutset ma eneses kuulen Minu Eestimaa püsib minus ja kestab mu kasinas luules Ja tulgu või halvadki ajad ei läheks ka ajades kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais majades Ja tulgu või halvadki ajad ei läheks ka ajades kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais madalais majades