Kui nägin Sind, lootsin, et Sina ehk jääd, sest Sul olid pilkavalt helkivad silmad. Põlglik naeratus huulil ja taskutes käed, Sa olid sest üle ja mitte siit ilmast.
Kuid lähed ja lähed, sest läbi mind näed. Sest reetsin end Sulle ma hullusehoos. Nii pidigi minema, minuga jääb minu depressiiv-maniakaalne psühhoos. Minu depressiiv-maniakaalne psühhoos.
Et Sina ei hooli... Et Sina ei hooli... Et Sina ei hooli... Et Sina ei hooli...
Et Sina ei hooli, kui aimad või näed, sellest üle või ümber ei saa, ega ilma. Ma olen nii loodud ja nõnda see jääb, nõnda see jääb.
Kuid lähed ja lähed, sest läbi mind näed. Sest reetsin end Sulle ma hullusehoos. Nii pidigi minema, minuga jääb minu depressiiv-maniakaalne psühhoos. Minu depressiiv-maniakaalne psühhoos.