Elu armastan sind, sulle kuulub mu kiindumus ammu. Elu armastan sind, ikka uuesti sinusse armun! Tuled süütas nüüd linn töölt ma väsinult koju nüüd suundun. Elu armastan sind ning ma soovin, et kaunimaks muutud. Palju antud mull head: õitsev sünnimaa, merede hingus... Ning ma ammugi tean, mis on väärt siira sõpruse kindlus. Hea, et saan tunda ma, kuidas päevade keeris mind haarab! Elu armastan ma - süda innukalt lööb talle kaasa. Kuulad ööbiku häält, suudled lemmikut tähtede valgel. Annab arm sulle käe ning täis õnne teil uus elu algab. Oma lastega koos jälle vallatled nii nagu enne. Oled kaua veel noor, tunned lastegi lastest kord õnne. Aastad lendavad reas, muutud nukraks, kui juustes näed halli. Elu meeles neid peab, kes ta eest oma verd andnud kallist. Elu, vaimustad mind, sulle kevaded laulavad hümni. Elu armastan sind ning ma loodan, et armastad mindki.