Meie külas kostab lahkumise viis tubli noormees, pillimees lä’eb teele siit neiud lauldes teda saatvad silmad vees “Palju edu, palju õnne pikal teel! Palju õnne pikal teel!
Ütle meile, kaua ootama sind peab, kelleks saad sa, kas meil seda öelda tead?” Noormees vastab: “Ootamas mind instituut, inseneriks saan ja rajan elu uut. Rajan siis ma elu uut.”
Tütarlapsed selle peale kurvaks jäid: “Siis sa vaevalt meie juures külas käid. Kool kui läbi, tööle tehasesse lä’ed, meid sa unustad siis kohe, küllap näed, meid sa unustad, küll näed.”
Mis ta vastab – ootuses kõik jäävad vait. “Ärge kartke, kallis mulle kodupaik, koju tulen, õppetöö kui lõpul’ viin, sest et insenere vaja on ka siin, vaja insenere siin"