leidsin sahtli põhjast ma vana foto ning jäin vaatama mu elus olnud hetki inimesi, ennast ka Pooljuhuslikult siis ajas tagasi ma rändasin ja nägin ennast taas majas kus ma kasvasin
mälestusi täis on atmosfäär vaatan häid kui halbu ma ei näe et ei hooli, neist ei hooli on hetki mida võime korrata ja on kordi millest mööda tormata et ei hooli, neist ei hooli
õues rooste läinud kiik lapsed mängisid kõik siin see oli nagu eile see jõuab taas minuni sellel pildil olen ma oma esimese sõbraga vahel küsin endalt mõttes mis on temast saand
mälestusi täis on atmosfäär vaatan häid kuid halbu ma ei näe et ei hooli, neist ei hooli on hetki mida võime korrata ja on kordi millest mööda tormata et ei hooli, neist ei hooli
pildid jooksevad mu silme ees neid tundeid mäletan veel jäävad alatiseks minuga võtan kaasa endaga.. mälestusi täis on atmosfäär vaatan häid kuid halbu ma ei näe ei hooli, neist ei hooli on hetki mida võime korrata ja on kordi millest mööda tormata et ei hooli, neist ei hooli
Mälestusi täis on atmosfäär, et ei hooli, neist ei hooli. On hetki mida võime korrata ja on kordi millest mööda tormata et ei hooli, neist ei hooli