1) Elas haldjas meie majas, kaua meile õnne tõi, kuni torm ta välja ajas, maru paiskas segi kõik. Ei me teadnud, ei me teadnud, et võib liiva joosta tee -- eksis aeg, mis saatust seadnud, teise suunda pööras see.
Ma ei vaidle, ma ei palu, südant süüdlaseks ei pea, ma ei kurda oma valu, kui vaid sul on naerda hea. Nii ei ma teadnud, ei ma teadnud, et võib liiva joosta tee -- eksis aeg, mis saatust seadnud, teise suunda pööras see.
Refrain: Ikka jälle, ikka jälle sada mõtet peas, ikka jälle, ikka jälle tuhat tunnet reas. Ikka jälle, ikka jälle hinges vana laul -- Nagu poleks maailm meie jaoks!
2) Pole sind ja külm on kevad, valges öös ei kuku käod. Tühi linn ja tühi tänav, hinges võõrad unenäod. Ei ma teadnud, ei ma teadnud, et võib liiva joosta tee -- eksis aeg, mis saatust seadnud, teise suunda pööras see.
Elas haldjas meie majas, kaua meile õnne tõi, kuni torm ta välja ajas, maru paiskas segi kõik. Nii ei ma teadnud, ei ma teadnud, et võib liiva joosta tee - eksis aeg, mis saatust seadnud, teise suunda pööras see.