Maarja - Vana vaksal | Текст песни

• Тексты песен
• Maarja
• Vana vaksal

Mind jälle äratab üks vana tantsuviis,
sest rattad laulavad kui tookord minnes siit.
Ma tõusen rutates ja ennast valmis sean,
sest varsti peatub rong vanas vaksalis.

Siin ta on,
vana jaam,
millest kord astusin maailma õnne tabama,
tookord rong peatus siin ja mind kaasa ta viis kaugele,
rattad laulsid sama viit.

Ja võtan kohvri ma,
on sama lihtne ta,
nii nagu lahkudes, kui rong mind kaasa viis.
Pea ukski avaneb, mus miski ärkab taas,
veel hetk ja olengi vanas vaksalis.

Siin ta on,
vana jaam,
millest kord astusin maailma õnne tabama,
tookord rong peatus siin ja mind kaasa ta viis kaugele,
rattad laulsid sama viit.

Perroon mu jalge all on rohtu kasvanud.
Näe, vana kell on seal, kuid aeg on ikka uus.
Mis teada saanud ma, kas taband unelma
või kõik on jäänud nii vanas vaksalis?

Siin ta on,
vana jaam,
millest kord astusin maailma õnne tabama,
tookord rong peatus siin ja mind kaasa ta viis kaugele,
rattad laulsid sama viit.

mmmmmm mmmmm....jne