KUI REBENEB TAEVAS
Püsige kindlad, mu õed ja mu vennad
kui taevas ka raskena laskub
muserdus vaaniva uduna embab
Õed-vennad, pidage vastu
Püsige vaprad, mu õed ja mu vennad
raudsaabas kui rusudeks astub
tallab ja räsib ja rõhub see maad
Õed-vennad, pidage vastu
Püsige kanged, mu õed ja mu vennad
kui marupilv rahega kastnud
põllud, jääteradest hävinud nad
Õed-vennad, pidage vastu
Püsige terved, mu õed ja mu vennad
kui ümber kõik vinduvad katkus
ja korinal seiskuvad kaaslaste rinnad
Õed-vennad, pidage vastu
Kui rebeneb taevas ja lõheneb maa
õlg-õlale naaldudes seista veel saab
Kui rebeneb taevas ja lõheneb maa
me suurena tuleme taas
Püsige rõõmsad, mu õed ja mu vennad
kord vimm tormi-iili sees lahtub
ja õitsevad taas kord kõik külad ja linnad
Õed-vennad, pidage vastu
Püsige lahked, mu õed ja mu vennad
et kirbetand sapiaur lahkuks
ja tagasi tulla ei mõistakski sinna
Õed-vennad, pidage vastu
Metsatöll еще тексты
Оценка текста
Статистика страницы на pesni.guru ▼
Просмотров сегодня: 1