Seal laupäeva õhtuselt lõhnavad kased, Kui nendesse vajutad hõõguva näo. Ja pühapäev hinges sind uskuda laseb, Et õnne vaid kauguses kukuvad käod.
Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu, Kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb! :,: Ei sellist küll maailmas kusagil leidu Kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl. :,:
Ning hämaras toomepuu lumena valev On sinule hõiskavaid ööbikuid täis. Miks muidu su huuled ja õhetav pale Nii õunapuu õiele sarnane näib!
Oh keeruta, lennuta...
Oi, Saaremaa niitude kastesed süled, Öövaikuses lauludest helisev nurm! On pilvedest helendav taevas su üle Ja kirgliku suudluse esmane hurm.
Oh keeruta, lennuta...
Just sellisel heinamaal peamegi pidu, Kus hämarik koidule ulatab käe. On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund See tööde- ning rõõmudeküllane päev.
Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu, Kuldtärniga nooruke sõjamees sa. :,: Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu, Et linalakk-neidu sa püüda ei saa! :,: