Ärkan jälle liiga hilja seljas riided mul. Väsimusest kurnatud ma olen hommikul. Ikka veel on saapad jalas, mantel porine. Kus eile öösel hulkusin ei mäleta see hirmu teeb.
Kohvilauas neelan peoga antidepressante. Kui taas unes olen näinud valgeid elevante. Elu pärast sinu suudlust pole endine. Ka sõbrad vangutavad pead ja ütlevad:
Kuutõbine ta pole enam see keda tuntsime. Hoidke eemale kuutõbine. Täiesti segane ta pole enam see hoidke eemale.
Mind ei huvita, mida teised ütlevad sinu aknalaual pean ma saama tantsida. Kui täiskuu kutsub mind, siis jälle kordub see mu igaöine palverännak sest, ma olen
Kuutõbine ma pole enam see keda tundsite. Hoidke eemale kuutõbine täiesti segane ma pole enam see hoidke eemale
Kuutõbine ma pole enam see keda tuntsite Hoidke eemale. kuutõbine täiesti segane ma pole enam see hoidke eemale