Sind leidsin kesk rohtunud aeda Jalad olid sa sirutand enda ees laiali laiali Särgil avatud kaelus et sinna võiks kaeda ere juulikuu päikese kelmikas kiir kelmikas kiir
Ära ütle et asjatut vaeva näeb see higist leemendav naise figuur naise figuur Ennast pea peale upitand jalad on taevas tal on tõesti tõesti tahtmine suur tahtmine suur
Nii sa istusid ja sul polnudki häbi kui üks juhuslik tuuleiil tõmbas su läbi nii sa istusid Ja tundsid kuis neiust sai naine selles rohtunud aias mu emalik naine